“Usaldan ennast ja teen häid otsuseid.” “Olen enesekindel ja julge.” “Ma loon raha usalduse ja kergusega.” “Ma olen väärtuslik ja hoolitsen kõigepealt enda eest.” Need on positiivsed lausungid ehk afirmatsioonid, millega sõnausku inimesed soovivad luua oma ellu muutust. Olgu selleks muutuseks suurem eneseusaldus, eneseväärtustamine, rohkem küllust, julgust või midagi muud. “Fake it till you make it! Teeskle, kuni muutud päriselt selliseks!” hüüavad lavalt inspiratsioonikõnelejad ja elutreenerid, innustades unistajaid afirmatsioonidega jätkama.

Kas harjutamine teeb meistriks või harjutajaks? Harjutamine teeb kindlasti harjutajaks. Selleks, et saada meistriks, on vaja midagi veel. Kui oled püsivalt harjutaja seisundis, võid tajuda, et täiuslikkuseni on veel pikk tee. Kuna see on tõsi, siis sa jätkad harjutamist. Harjutaja teekond on aga lõputu.

Mõnikord on taseme vahe vaid teistsuguse hoiaku ja minapildi kaugusel ning ühelt astmelt tuleb teisele lihtsalt hüpata. See on, nagu teaksid lühemat teed või sõidaksid korraks jänest.

Iseendast ja oma käitumisest mõtlemine ei ole isekas. See on lausa hädavajalik, et mõista oma käitumise mõju endale, teistele ja võtta vastutust ning teha paremaid otsuseid.

Sa võid nüüd öelda, et osad inimesed ongi rohkem tegijad ja teised mõtlejad. Nõustun. Samas eluterve annus refleksiooni kulub ära igale inimesele. See annab taipamisi, mis võimaldavad teha teadlikult samme selle suunas, mida soovid. Veelgi enam, leida häkke, kuidas ”lõigata” või mida jätta tegemata.

Paraku asja sees olemisest ei piisa, et näha ennast ja oma tegutsemist kõrvalt. Enda ja oma tegevuse mõju märkamiseks tuleb suunata tähelepanu teadlikult iseendale, oma tunnetele, mõtetele, käitumisele ja selle mõjule. Miks see kõik on vajalik?

Tead seda ütlust, et kõik algab sinust endast? Kui hoolitsed enda eest, siis on sul rohkem energiat iga eluvaldkonna jaoks. Tuleb välja, et vaimse tervise toetamine isiklike hüvede võimaldamise ja enesehoolitsusele keskendumisega ei ole töö kontekstis heaolu tagamiseks piisav. See võib viia isegi suurema eraldumiseni. Heaolu võti seisneb hoopis meeskonna “ühises kannatamises” ja juhis, kes suudab võtta selliseid praktikaid meeskonna hüvanguks kasutusele. Midagi sellist lugesin Harvard Business Review väljaandest. Kirjutan sellele isiklike kogemuste ja praktika põhjal alla.